„Tuleviku liidrid“ – miks me seda teeme?

Praeguselt tööturult on üha keerukam leida täpselt organisatsiooni vajadustele vastavat head töötajat. Kuna probleem on eriti terav keskastmejuhtide tasandil, oleme ellu kutsunud programmi „Tuleviku liidrid“.

Healt juhilt eeldatakse valdkonna sisu tundmist ja juhtimisalast ettevalmistust. Sellises olukorras on kahtlemata mõistlik otsida kandidaate nii organisatsiooni seest kui ka väljastpoolt. Sellest hoolimata võib värbaja sattuda dilemma ette: organisatsioonisisestel kandidaatidel ei ole terviklikku juhtimisalast ettevalmistust, kuid on head teadmised organisatsiooni tegevusvaldkonnast, asutusevälistel kandidaatidel on aga nõrgad teadmised valdkonnast, kuid on olemas juhtimisteadmised ja ‑kogemus.

Probleemi leevendamiseks on organisatsioonil võimalik süsteemselt tegeleda organisatsioonisisese järelkasvuga, arendades juhipotentsiaaliga spetsialistide juhtimisoskusi.

Alates 2019. aastast on Kaitseministeeriumil värbamisportaal.
Alates 2019. aastast on Kaitseministeeriumil värbamisportaal.

Igasuguse koolitus- ja arendustegevuse eesmärk on muuta mõtlemist ja tegutsemist soovitud suunas ning motiveerida tegevuses osalejaid. Deloitte’i ülemaailmse inimkapitali uuringu „Global Human Capital Trends“ aruandest selgub, et peamiselt vahetatakse töökohta seetõttu, et puudub võimalus õppida ja areneda (Deloitte Global HC Trends 2018). Ehkki õppimine toimub igal pool ja igal ajal (nt oma kolleegidelt või uusi ülesandeid täites), on ettevaatava organisatsiooni ülesanne ise aktiivselt õppimis- ja arenguvõimalusi luua.

Järelkasv enda keskelt

2014. aastast on Kaitseministeerium oma valitsemisala juhipotentsiaaliga motiveeritud järelkasvul võimaldanud end arendada mahukas koolitusprogrammis. Programm „Tuleviku liidrid“ toob kokku osalejad kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalast. Selliselt on potentsiaalsed tulevased juhid juba varakult ühises info- ja väärtusruumis ning tõenäoliselt kujundavad sarnast juhtimiskultuuri, mis toetab asutustevahelist koostööd.

Programmis kombineeritakse erinevaid täiskasvanuõppe meetodeid. Arendustegevused jagunevad kolme rühma: koolitus, kogemusõpe ja enesearendus. Kogemusõppe raames toimuvad töövarjupäevad, praktika ja kohtumised tippjuhtidega ning iseseisva enesearenduse gruppi on liigitatud raamatuklubid ning coaching’u-sessioonid igale osalejale. Juhi rolli kujunemist toetavad professionaalne juhendamine, arendav tagasiside, eneseanalüüs ja oskuste harjutamine.

Tööalane vs. isiklik areng

Koolitusprogrammis arendatavad oskused on seotud juhtidele mõeldud kompetentsimudeliga. Peale juhtimisoskuste käsitlemise laiendab programm osalejate koostöövõrgustikku, suurendab nende soovi siduda end tulevikus valitsemisalaga ja annab mitmesuguseid värskeid ideid.

Igale osalejale pakub programm hulgaliselt uusi teoreetilisi teadmisi, võimaluse tutvuda praktiliste juhtimisvõtetega, parandada esinemisoskust ning õppida iseennast paremini tundma. Lisaks on programmil laiem mõju ka avalikule teenistusele tervikuna, sest pikas perspektiivis valmistab see Eesti avaliku teenistuse jaoks ette potentsiaalseid tippjuhte ja motiveerib osalejaid oma tulevikuplaane siduma avaliku teenistusega.

Ilmselt kõigist „Tuleviku liidrite“ programmi läbinutest ei saa juhid. Ei peagi saama. Juhiks saamise kõrval on vast olulisemgi tekitada ja hoida osalenute huvi õppimise ja arengu vastu. Oskus õppida on kõige tähtsam oskus praegu ja tulevikus, sest keskkond muutub kiiresti ning sellega koos ka ootused töö tegijale.

Merilin Metsma, PhD
Kaitseministeeriumi personaliarenduse nõunik