Praktikantide ja töövarjutamise kogemusest Kaitseministeeriumis

Sind huvitavad riigikaitse ja julgeolek? Täienda teadmisi meie juures!

Kooliaasta on alanud ning töövarjupäev ja praktika vajavad tegemist. Kui oled avatud pilgu ja mõtlemisega, siis tea, et Kaitseministeeriumis on võimalik koolis õpitu proovile panna.

Meie praktikandid ja töövarjud on kaasatud vastutusrikastesse ning mõjukatesse riigikaitset kujundavatesse otsustesse. Kaitseministeeriumis saab praktiseerida väga erinevates valdkondades – alates sõjalisest kaitsest ja lõpetades rahvusvahelise suhtlemise, õigusloome või avaliku halduse teemadega. Meil on julged, ambitsioonikad ja isikupärased inimesed. Praktika ajal kohtub professionaalidega ning siin töötab väga palju säravaid isiksusi.

Loe, millise kogemuse said meie juures Anna-Liisa, Janek ja Hannes Hugo!

Janek Murakas

Janek on Häirekeskuse Ida keskuse juht ja ta veetis ühe märtsikuu päeva, varjutades Kaitseministeeriumi kantslerit Kristjan Prikki. Janek tuli töövarjupäevale Siseministeeriumi keskastmejuhtide koolitusprogrammi kaudu, et end riigikaitse valdkonnaga rohkem kurssi viia.

Janek Murakas töövarjutamas kantsler Kristjan Prikki. Foto: erakogu.

Võrreldes praktikantidega veetis Janek meie majas vähe aega, ent see aeg osutus üsna pinevaks. Nimelt oli Janek meil 10. märtsil, päeval, mil eriolukorra väljakuulutamiseni oli jäänud umbes 48 tundi. Enne majja tulekut oli Janek arvamusel, et tal ei õnnestu eriti palju näha ega kuulda:

„Arvasin, et lõpuks istun kuskil eesruumis, lappan ajakirju ja vaatan mööduvaid inimesi, kuna kogu töö ministeeriumis on riigisaladusega kaitstud. Õnneks nii ei läinud.“

Janek nägi ministeeriumi asjaajamist mitmest küljest: ministeeriumile individuaalselt arendatud infosüsteemidest kuni COVID-ist mõjutatud koosolekuteni. Enim läksid Janekile korda omavahelised jutuajamised kantsler Kristjan Prikkiga ning koosolek õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri Margus Mattiga.

Päeva kokku võttes arvab Janek, et ühtepidi on Kaitseministeerium ja Häirekeskus oma olemuselt täiesti erinevad organisatsioonid, ent siiski on mõlemal laiemas perspektiivis ühine eesmärk: tagada Eesti riigi turvalisus. „Vaatame kas või seda, kuidas tehti tööd eriolukorra ajal – lähtekoht võib erineda, aga kriisijuhtimine ja ühise eesmärgi poole püüdlemine on oma olemuselt sarnane,“ märkis Janek.

 

Hannes Hugo Urbla

Hannes tuli Kaitseministeeriumisse praktikale Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnast. Huvi on ta riigikaitse vastu tundnud juba pikka aega, aga kindel soov näha, kuidas toimub laiapindne riigikaitse, idanes ajateenistuses. „Kuperjanovi jalaväepataljonis läbitud ajateenistuses nägin, kuidas kaitse jõuab põllule, metsadesse, soodesse ja kaevikutesse. Kui ajateenistuses sain huvitavat tehnikat käsitsedes ja liitlastega koostööd tehes nautida Eesti kaitsevõime vilju, siis kasvas minus soov näha, kuidas jõuavad – piltlikult öeldes – padrunid ajateenija salve,“ kirjeldas Hannes Hugo.

Esimese asjana üllatasid Hannest majja jõudes inimesed:

„Kuulujuttude põhjal olin endale silme ette mananud pildi külmast ja küünilisest ametnikust ning seetõttu ei osanud ma oodata, et tööd tehakse selles majas nii suure sihikindluse ja säraga silmis.“

Teises reas vasakult teine
Hannes Hugo hetk ajateenistuses. Fotol teises reas vasakult teine. Foto: erakogu

Hannes Hugo sai olla kuu aega osa rahvusvahelise koostöö osakonnast, kus ta toetas osakonna toimimist, kogudes teavet Eesti rahvusvaheliste suhete kohta. Sellele tööle eelnes loomulikult põhjalik tutvumine Kaitseministeeriumi valitsemisalaga – milline on ministeeriumi vastutusala, mis teed pidi jooksevad käsuahelad ning kuidas toimub rahvusvaheline suhtlus.

Praktika ministeeriumis andis noormehele kindlustunde, et ta on õigel teel, ja sillutas teed järgmise praktika jaoks Eesti esinduses Euroopa Liidu juures. Hannes Hugo ütleb, et praktika Kaitseministeeriumis oli tema jaoks osa pikemaajalisest huvist riigikaitse vastu ning kõike riigikaitsega seonduvat teeb ta ka edaspidi suurima rõõmuga. „Praktikale lisaks käin ju õppekogunemistel, olen Eesti Reservohvitseride Kogu liige ning ausalt öeldes arutan riigikaitse teemasid igal võimalikul juhul – sõprade ja tegelikult igaühega, kes kuulata jaksab,“ täiendas Hannes Hugo.

Anna-Liisa Merilind

Tänavu suvel avasime kandideerimise küberpoliitika osakonna praktikakohale, kuhu kandideeris ka Anna-Liisa Merilind, kelle teekond on olnud muljetavaldav. Huvi välispoliitika ja julgeoleku vastu tekkis Anna-Liisal gümnaasiumis, ta on osalenud mitmel Mudel ÜRO õpilaskonverentsil ning käis Tallinna Saksa Gümnaasiumi välispoliitika huviringis.

Esmane kokkupuude Kaitseministeeriumi tegevusega oli Anna-Liisal juba gümnaasiumis, kui ta sai töövarjutada tollast Kaitseministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovi, kes inspireeris nii erialaselt kui ka õpingute valikul.

Pärast gümnaasiumi suundus Anna-Liisa omandama kõrgharidust Hollandisse Haagi Leideni ülikooli. Õpingute teisel aastal veetis ta üheksakuulise praktika Eesti saatkonnas Haagis. Anna-Liisa tundis, et praktika saatkonnas koos konverentside ja infotundidega, näiteks Eesti esindamine Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni konverentsil, andis talle hea ülevaate elust saatkonnas ja diplomaatilises maailmas. Nii otsustaski ta otsida lisakogemust kaitsevaldkonnast.

CR14 majas olev serveriruum. Foto: erakogu.

Esimeseks kaitsevaldkonna proovikiviks sai 2019. aastal praktika Eesti NATO Ühingus, kus tuli kasuks Anna-Liisa saksa keele oskus. Nimelt asus ta ellu viima projekte, mis olid ette võetud koostöös Saksamaa saatkonnaga Eestis. Anna-Liisa nendib, et ka praktikal Kaitseministeeriumis oli üks tema ülesannetest otseselt seotud Saksamaaga, seega on saksa keele oskus tulnud talle kasuks mitmel korral.

Anna-Liisa oli oma praktikast Kaitseministeeriumis vaimustuses:

„Eriti põnev oli, kui osakonnajuhataja Andri Rebane näitas mulle CR14 majas olevat siniste LED-tuledega ehitud serveriruumi. Seda nähes mõtlesin, et vaat see ongi küber!“

Lisaks tutvus Anna-Liisa Eesti pingutusega kübervallas Euroopa Liidus ja NATO-s ning kohtus paari kaitsevaldkonna idufirma inimesega. Anna-Liisa ütleb, et kübervaldkond huvitab teda eelkõige suuremat pilti vaadates: „Kuidas käituvad Euroopa Liit ja Lääne maailm üldiselt, seistes silmitsi selliste riikidega nagu Hiina või Venemaa, kes üritavad Lääne ühtsust õõnestada?“

Lõpetuseks lisab ta: „On julgustav tõdeda, et Kaitseministeerium üheskoos Kaitseväe küberväejuhatusega pingutab iga päev meie koduriigi küberjulgeoleku tagamise nimel.“

 

 

Mari-Liis Somelar

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna praktikant

Mailis Neppo

Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja