Kuidas me mõõdame oma juhtide tulemuslikkust?

Tänapäeval hinnatakse organisatsioone selle põhjal, milline on nende mõju ja suhted ühiskonnas ning millised on nende suhted töötajatega. Töötajad omakorda ootavad tulemuslikku ja nauditavat töökogemust.[1] Üks tööriist, mis sellise kogemuse pakkumist toetab, on juhtide kompetentsimudel. Pärast seda, kui tippjuhtkonna tasandil on vastatud küsimustele miks ja mida me teeme, peab otsustama, kuidas seatud eesmärkidele jõutakse. Kõige muu hulgas hõlmab see ühist kokkulepet käitumist kirjeldavate juhtimiskompetentside valikul ja nende hindamises. Juhtimiskompetentse kirjeldavad mudelid loovad selgust juhtidele esitatavates ootustes, kirjeldades oodatavat käitumist ja oskusi, mis aitavad nauditava töökogemuse kaudu soovitud tulemusi saavutada.

Foto: Kaitseministeerium

Juhtidelt eeldatakse senisest suuremat keskendumist inimeste heaolule, mistõttu peavad juhtimiskompetentsid olema seotud kaasava juhtimise oskustega. Kaitseministeeriumi juhtide juhtimiskompetentsideks on eestvedamine, koostöö, protsesside juhtimine, enesejuhtimine, saavutusorientatsioon ning kontseptuaalne ja analüütiline mõtlemine. Kompetentsimudelis on otsitud tasakaalu oskuste ja käitumise vahel, mis seonduvad suhtlemise, süsteemsuse, mõtlemise ja energia jaotamisega enesejuhtimise ning järjepidevalt tulemuste saavutamise vahel. Kompetentside kirjeldused võimaldavad hinnata ka meeskonna tulemust, mis on ilmselt üks tähtsamaid kriteeriume juhi tööle hinnangu andmisel.

Kompetentsimudelid ja nende järgi juhtide hindamine annavad infot tööalase edukuse prognoosimiseks ja organisatsiooni juhtimiseks. Kompetentsidele vastavat käitumist mõõdetakse igal aastal 270 kraadi hindamisel. Arvestades et juhi peamine vastutus on tulemuste saavutamine, hinnatakse kompetentsidega koos ka hindamisperioodi jooksul täidetud tööülesandeid. Sellisele kalibreerimisele järgneb juhi ja tema vahetu juhi vaheline koostöövestlus, mis on äärmiselt oluline tagasiside ja arengu tagamiseks. Muu hulgas on juhi kompetentsidele vastamine kaitseministeeriumis aluseks tulemustasu määramisele.

Kaitseministeeriumi juhtide kalibreerimine on terviklik, sest mõõdab kompetentse ja konkreetseid töötulemusi koos. Hinnatakse, kuidas ja millised tulemused saavutatakse. Kui me nii ei teeks, siis võib juhtuda, et tulemused tahetakse saavutada tänapäevaseid ja inimesi säästvaid juhtimisvõtteid kasutamata. See aga ei ole tööturu praegust olukorda arvestades pikas perspektiivis kestlik.

 

Merilin Metsma

personaliarenduse nõunik

 

[1] Siiri Suti ettekanne „Kuidas muutused maailmas mõjutavad minu tööd?“, 2019