Kuidas Kaitseministeerium koroonakriisi lahendamisse panustas?

Kaitseväe ülesanne on valmistuda eeskätt sõjaliseks riigikaitseks, kuid tegelikkuses on ka muudeks kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel palju sarnast. See võimaldas Kaitseväel koroonapandeemia puhkedes kiiresti reageerida ning toetada tsiviilstruktuuride tegevust lisaressurssidega.

Foto: Jaanus Mehikas
Foto: Jaanus Mehikas

Kaitseväe varud olid suureks abiks

Kaitseväe meditsiiniteenistus peab kaitseväelastele tagama kiire ja asjakohase meditsiinilise abi nii vigastada saamise kui ka haigestumise korral. Selliste võimaluste loomisel on põhitähelepanu suunatud traumahaigete jaoks vajaliku abi tagamisele, kuid Kaitsevägi peab olema valmis toime tulema ka suuremate haiguspuhangutega oma isikkoosseisu seas. Just seetõttu on Kaitsevägi ladudesse aja jooksul varunud suurel hulgal isikukaitsevahendeid, millest pandeemia puhkedes tekkis kõikjal väga suur puudus.

Tsiviilstruktuuride abistamiseks jagas Kaitsevägi välja ligi 830 000 kirurgilist näomaski ning väiksemas koguses muud varustust (ühekordsed mütsid, kindad, kaitseprillid), mis võimaldas kogu riigis operatiivselt katta kõige kriitilisema vajaduse enne uute tarnete laekumist.

Välihaigla kujundati ümber nakkushaigete raviks

Kaitseväe välihaiglaga toetati tsiviiltervishoiusüsteemi ka koroonapatsientide ravimisel.

Välihaigla on küll loodud võimalikult kiire kirurgilise abi andmiseks raskete traumade puhul, kuid nüüd osutus see ka hingamisraskustega patsientide ravis üsna märkimisväärseks lisavõimaluseks: Kuressaare haigla sai juurde 20 hapnikuga varustatud intensiivravikohta ja kokku oli võimalik luua kuni 60 lisavoodikohta.

See pani Kaitseväe proovile, kuna üksus ei ole planeeritud nakkushaigete ravimiseks ja sellist tegevust ei ole ka enne läbi harjutatud. Sellegipoolest suudeti ülesanne edukalt täita ning välihaigla leidis esimest korda rakendust reaalsete patsientide ravimisel. Kaitsevägi panustas välihaigla töösse 20 tegevväelase ja 14 ajateenijaga. Keegi personalist COVID-19 viirusesse ei nakatunud.

Kaitsevaldkond valmistub kriisideks iga päev

Ka mujal maailmas on sageli just militaarsüsteemi koondunud kõige rohkem teadmisi ja kogemusi erinevate kriiside lahendamise ning nendeks valmistumise kohta. Ühekski kriisiks ei ole kunagi võimalik täiesti valmis olla, kuid süsteemne käsitlusviis aitab saavutada suuremat valmisolekut.

Juba kümmekond aastat on Kaitseväes ka tsiviil- ja reservmeedikutele korraldatud sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet ning koostöös Terviseametiga on asutud juurutama haiglaid ja kiirabisid hõlmavat koolitussüsteemi, et tagada ühtsetel alustel kriisiettevalmistus kogu riigi tervishoiusektoris.

Kaitseministeeriumi eestvedamisel koostati ülevaade riigis rakendatud kriisijuhtimise struktuuridest ja oldi abiks kriisistaapide koostöö korraldamisel. Samuti oldi pikemat aega abiks Terviseameti kriisistaabi ümberkorraldamisel, kuhu lõpuks kaasati nii Kaitseliidu ohvitsere ja Naiskodukaitse staabiassistente kui ka Kaitseministeeriumi personali.

Sõjalise kaitse arendamine püsis prioriteedina

Eriolukord ja Kaitseministeeriumi valitsemisala kaasumine selle lahendamisse ei jätnud hooletusse valitsemisala põhiülesannet: tagada Eesti Vabariigi sõjaline kaitse ja iseseisvus.

Esialgu suuremana planeeritud õppused toimusid Kevadtormi raames vähendatud kujul Kaitseväe polügoonil ning nendest võtsid osa Eestis viibivate liitlasüksuste sõdurid. Kevadtormil osales ka USA strateegiline pommituslennuk B-52, kes harjutas koostööd Eesti tulejuhtidega. Samuti toimus koroonakriisi alguses liitlasüksuste kontingendi vahetus ja jätkus õhuturbemissioon. See näitab, et liitlassuhted toimivad ja Eesti riigikaitse on katkematu ka tsiviilkriisi korral.

Mari-Ann Lõõnik

Kaitseministeeriumi tervishoiuvaldkonna juht

Marti Magnus

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja