Käesoleval aastal jätkame sõjaliste võimete täiendamist

Kaitseminister Jüri Luik.
Kaitseminister Jüri Luik.

Maailmakorra jõujooned  meie ümber on kiires muutumises. Meie idanaabri agressiivsus pole kusagile kadunud. Jätkame riigikaitse kümneaastase arengukava elluviimist eesmärgiga arendada kriisidele kiiresti ja tõhusalt reageerivat kaitseväge.

2020. aasta 615 miljoni eurose kaitsekuluga astume suure sammu edasi riigi sõjaliseks kaitsmiseks eluliselt oluliste võimete arendamisel – moderniseerime relvastust, tõhustame eelhoiatust ning täiendame sõjaaja kiirreageerimisstruktuuri varusid.

Järgmise aasta kaitsekulud moodustavad prognoositud SKP-st 2,11 protsenti, mis täidab ja mõnevõrra isegi ületab NATO koormajagamise nõuet. Summas sisalduvad nii liitlaste vastuvõtukulud kui kaitseinvesteeringute programmi vahendid, mida on kokku 30,7 miljonit. Sellele lisandub sõjaline abi NATO-lt, USA-lt ja veel mõnelt partnerriigilt.

Käesoleval aastal arendame edasi sõjalisi üksusi, sh Kaitseliidu maakaitsekompaniisid ning teeme ettevalmistusi lisapataljonide loomiseks 2. jalaväebrigaadi koosseisu. 

Eestisse jõuavad esimesed kaks liikursuurtükki K9 Kõu.  Samuti alustame käsitulirelvade väljavahetamisega, üle 20 aasta kaitseväe kasutuses olnud automaadid Galil ja AK4 asendatakse USA-s toodetud uute moodsate automaatidega R20 Rahe. Hangime lisaks plaanitud kaheteistkümnele veel kuus liikursuurtükki, mis peaksid Eestisse jõudma järgmise kolme aastaga. Täiendame ka Kaitseväe veokiparki ja laskemoona varusid.

Paarist lennukist pole kasu

Võib lõputult arutleda, kas ei paistaks sõjaliselt tugevama heidutusena välja see, kui ostaksime oma kahe protsendi eest mõne tanki või isegi hävituslennuki. Tihti kipub selliste vaidluste puhul meelest minema, et ühte-kahte pole mõtet osta ja soetatut on vaja ka üleval pidada. Kaks protsenti on suur osa eelarvest, kuid kolme Balti riigi hulgas on meie kaitsekulutused absoluutväärtuselt väikseimad.

Panustame  enam kui 20 miljoni euroga merelise olukorrateadlikkuse tõhustamisse koostöös liitlastega. Viime lõpule mereväe miinitõrjelaevade moderniseerimisprojekti ning soetame mereväele sadamakaitseks patrullkaatrid, ühtlasi panustame Balti riikide ühise mereseiresüsteemi loomisesse.

Jätkame suurõppuste korraldamist koos liitlastega, sealhulgas USA ja Ühendkuningriigiga ning lisaõppekogunemistega, et testida meie iseseisvat kaitsevõimet ning valmisolekut kollektiivkaitseks. Arvestatavas mahus jätkuvad rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, millele kulub 10,8 miljonit eurot. Võib küsida, miks peavad Eesti mehed ja naised sekkuma Eestist kaugel asuvate probleemide lahendamisse. Kinnitan, et meie panused välisoperatsioonidesse on väga hoolikalt valitud, jõukohased ja täpselt sihitud rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks. Operatsioonidel osalemine tugevdab veelgi liitlassuhteid ja suurendab seega Eesti julgeolekut.

Heidutus peab olema usutav

Eesti riigikaitse ülesehitamisel lähtume täna põhimõttest viia maksimumini see, mis on meile jõukohane ning selle, mis käib iseseisvalt üle jõu, tagame koostöös meie liitlastega. Heidutus toimib ainult siis, kui see on usutav. Peame olema realistlikud ja arvestama saadaolevate ressurssidega. Nagu ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem – möödas on ajad, kus rindele saadeti käes vintpüss ja jalas paar saapaid, täna räägime päriselt varustatud üksustest ja tõsiseltvõetavast kaitsevõimest. Aastaks 2026 saavad kõik meie kaitseväe üksused täielikult varustatud ning mehitatud tänaste standardite järgi.

Lisaks sõjaliste võimete arendamisele ja operatsioonidel osalemisele on fookuses kaitsealase teadus- ja arendustegevuse eraldiste suurendamine miljoni euro võrra, et kasvatada teadusmõjukust otsuste tegemisel riigikaitses ning soodustada Eesti kaitsetööstuse arengut. Tahame luua veelgi paremad eeldused Euroopa Kaitsefondist vahendite Eestisse toomiseks.

Kaitsevõime algab tahtest

Jätkub kaitseväe keskpolügooni arendamine mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet võimaldavaks harjutusväljaks. Eesti riigikaitse algab meie inimeste tahtest oma kodumaad kaitsta. Hindame kõrgelt koostööd omavalitsuste ja kohalike kogukondadega, kelle territooriumile või lähedusse jäävad harjutusalad ja lasketiirud. Just rahuaja õppused garanteerivad  valmisoleku hetkeks, kui julgeolekuolukord peaks märkimisväärselt halvenema. Aastaks 2026 on 1. jalaväebrigaad löögivõimeline ja mehhaniseeritud ning 2. jalaväebrigaad täiemahuline tugeva võitlusvõimega motoriseeritud kergjalaväebrigaad.

Panustame enam kui 34 miljoni euroga õhuväe arendamisse. Radarsüsteeme täiendatakse võõras-oma tuvastussüsteemidega ning vahetatakse välja lennubaasi maa-õhk-maa aegunud ning uute süsteemidega mitteühilduvad raadiojaamad. NATO liitlaste lennuvahendid jätkavad Ämari lennubaasist Balti riikide õhuruumi ööpäevaringse õhuturbe tagamist 365/24/7 põhimõttel.

Väärtustame neid, kelle igapäevatööks on Eesti riigi kaitse ja neid, kes teevad seda oma vabast ajast. Tegevteenistujate töötasu kasvab samas rütmis riigi keskmise palgaga nii, et tegevväelaste prognoositav keskmine töötasu püsib vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise, et täita võimearenduste elluviimiseks vajalikku iga-aastast värbamiseesmärki. Kaitseliidu tegevustoetus tõuseb 40 miljoni euroni, millele lisandub 12 miljoni euro eest varustuse soetamist maakaitseüksustele.

Aastal 2020 täidame ka NATO kaitseinvesteeringute kokkuleppe (Defence Investment Pledge) eesmärki eraldades üle 20 protsendi kaitsekuludest põhihangeteks.

Jüri Luik
Kaitseminister

 

Artikkel ilmus 8. oktoobri Äripäevas.