Veidi üle kümne aasta tagasi ilusal kevadisel ajal kutsus mind Kaitseministeeriumisse tööle tollane kantsler Lauri Almann. Sel ajal töötasin veel Välisministeeriumis ja uus tööpakkumine tundus raju! Mind kutsuti Välisministeeriumi lauaülema kohalt Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonnajuhatajaks. Esialgse kokkuleppe järgi pidin tulema vaid kolmeks aastaks, kuid olen siia tugevalt kanna kinnitanud ning oma seniste valikutega väga rahule jäänud. Mul on võimalus vahetult mõjutada Eesti ja ka Euroopa julgeolekut, esindada oma kodumaad NATO ja EL-i aruteludes ning osaleda Eesti mõistes väga suure rahalise kaaluga otsuste tegemises.

Riigikaitse vastu peab tundma kirge, sest kui jama on majas, siis teise koha eest auhindu ei jagata. Seega on minu töö oluline ja vastutusrikas. Enda eest räägib ka minu kõige tavalisem tööpäev, mida alustan umbes kell 5.45 hommikul. Esimesena teen kiire ülevaate, kas öösel on tulnud sisse mõni oluline e-kiri või on ilmunud meid puudutav artikkel või lugu. Kontoris sean end sisse tavaliselt 7.30 ning seejärel algavad erinevad kohtumised ja nõupidamised, mida mul on päevas umbes 4–6 erinevat.

Peale töö sisu hoiab mind Kaitseministeeriumis suur hulk ääretult nutikaid ja tragisid inimesi, kellega on huvitav mõtteid vahetada. Kõik on heas mõttes erinevad – siin on energiapomme, rahulikke mõtisklejaid, naljameistreid ning ka neid, kes võtavad elu ja tööd märksa tõsisemalt. Selle põhjal võin öelda, et meil jagub mitmekülgseid vaatenurki ja liiga mugav ei hakka siin kunagi.

Kui minult küsitaks, miks Kaitseministeeriumisse tööle tulla, siis oskaksin tuua välja päris pika loetelu põhjustest. Näiteks korralik töötasu, unikaalsed tööülesanded, nutikad kolleegid, võimalus osaleda suurtes rahvusvahelistes otsustes ja teha rahvusvahelist karjääri. Ma arvan, et unikaalseks teeb meid ministeeriumi asjalikkus, kuid ka start-up’ilik entusiasm. Kokkuvõttes – Kaitseministeeriumis on ägedad inimesed ja see on koht, kus asjad tehtud saavad.

2017. aastal võtsin ülikoolist akadeemilise puhkuse, et siirduda Eesti eesistumise ajal Brüsselisse tööle. Kaitseministeerium tundus sel hetkel noore poisi jaoks müstiline, ent huvitav. Kaitseministeeriumi töötajatega on mul vaid positiivsed kokkupuuted. Kandideerisin neljaks kuuks praktikale, mille lõpus tehti mulle pakkumine asuda nõuniku ametikohale. Pikalt mõtlemata võtsin pakkumise vastu. Mida see minu jaoks tegelikult tähendas? Oma viimase ülikooli aasta pidin sooritama ühe semestriga välismaal ning lõputööd kirjutasin Tallinnas töö kõrvalt. See oli küll omaette väljakutse, kuid kahtlemata oli see kõik seda väärt.

Iga tööpäev on põnev ja rutiinivaba, sest ma tegelen üsna erinevate teemadega. Suur osa päevast läheb mitmesuguste kohtumiste ettevalmistamistele: kaitseministrite kohtumised Brüsselis, asekantslerite kohtumised eesistujariigis või suursaadikute kohtumised Euroopa Liidu nõukogus. Seega, siin töötades tegeled tähtsate ja tõsiste teemadega, mis tagavad Eesti riigi kaitse ja julgeoleku. Suure vastutuse balansseerimiseks on kindlasti vaja head huumorimeelt, lisaks head analüütilist mõtlemist, suhtlemis- ja kirjutamisoskust.

Töö juures hindan kõrgelt ka oma meeskonda, kes on kõik noorusliku ellusuhtumisega inimesed. Meid seob ühine soov panustada Eesti riigikaitsesse ja julgeolekusse. Meie koostöö on sujuv ja kolleegid abivalmid. Kui mõni teema on võõras, saab vajadusel alati nõu ja küsimustele vastused. Kaitseministeerium on tõesti äge koht, kus töötada – meil on huvitav ja sisukas töö, ühise missioonitundega inimesed ning võimalus areneda rahvusvahelisele areenile.

Mind on terve elu paelunud kaitsepoliitika ja riigikaitse valdkond. Pärast ülikooli läksin ajateenistusse ja kirjutasin sellest samal ajal ka blogi. 2017. aasta suvel sai see etapp läbi ning hakkasin mõtlema, mida edasi teha. Läksin erasektorisse tööle ja ühel pärastlõunal sain kõne Kaitseministeeriumist, kes kutsus mind kohtumisele. Tuli välja, et ministeerium loob uue ametikoha ning mina olin silma jäänud oma teenistuse ajal kirjutatud blogiga. Otsiti inimest, kes tegeleks ajateenistust puudutavate küsimustega, samuti naiste kaasamisega kaitseväkke. Arvestades minu huvi nende teemade vastu, ei kahelnud ma hetkekski.

Mulle väga meeldib siin töötada ja ma võiksin tuua välja mitmeid aspekte, miks ma teen seda, mida ma teen. Tegelen vaid ühe osaga kaitsevaldkonnast, kuid sellegipoolest on mu tehtud tööl päeva lõpuks suurem tähendus Eesti riigi kaitsele tervikuna. Mulle on alati olnud tähtis, et kõigel, mida ette võtan, on kõrgem eesmärk ja mõju. Ma ei räägi kasuminumbritest, vaid laiemast väärtusest ning see motiveerib mind enim. Töö Kaitseministeeriumis võimaldab mul olla mina ise ja pürgida oma unistuste poole.

Peale eelneva meeldib mulle ka see, et kuigi igapäevaselt töötan kontoris, on ka palju ringi liikumist, sealhulgas välislähetusi. Ennast arendavad on ka ootamatu külalisloengu andmine koolis või ürituste korraldamine.

Mõeldes oma töö sisule ja eesmärkidele, tuleb mulle meelde lapsepõlves loetud Lewis Carolli raamatust “Alice Imedemaal” üks tsitaat. Kübarsepp (Mad Hatter) ütles Alice’ile: “You’ve lost your muchess,“ kui too pärast pikka eemalolekut täiskasvanuna Imedemaale naaseb. Omadussõna “muchess” on mulle hästi meelde jäänud, eesti keelde tõlgituna tähendab see minu jaoks “paljusust”. See on omadus, mis inimesel võiks seda tööd tehes olla. Minu silmis tähendab see entusiastlikku ja kirglikku suhtumist kõigesse, mida ette võetakse. Siia juurde lisaksin veel positiivsuse, avatud mõtlemise ja teravuse, et oskaks analüüsida maailmas toimuvaid ning end ümbritsevaid arenguid, näha laiemat pilti ja kujundada oma arvamus. Kindlasti on vajalik ka hea suhtlemis- ja väljendusoskus, ajaplaneerimine ja prioriteetide seadmine.

Soovitaksin kindlasti Kaitseministeeriumisse tööle tulla, sest siin on head enesetäiendamise ja koolitusvõimalused, näiteks saab osaleda erinevatel ekspertide konverentsidel ja seminaridel. Ilma ilustamata võin öelda, et ka meeskond on algusest peale asendamatu olnud, nii minu osakonnas kui ka organisatsioonis tervikult. Me ei jäta kunagi üksteist hätta, meil valitseb ühtekuuluvus- ja missioonitunne ning hindame igaühe panust.

Õppisin ülikoolis avalikku haldust ja tulin Kaitseministeeriumisse praktikale ning märkamatult sai minust täiskohaga töötaja. Ma jäin siia tööle, sest juba praktika käigus usaldati mulle üsna vastutusrikkaid ülesandeid. See tekitas minus tunde, et ka uustulnukatele antakse võimalusi – visatakse vette, kuid päris ära ei lasta uppuda. Peagi täitub mul siin organisatsioonis 20 aastat. Olen siin nii pikalt olnud seetõttu, et Kaitseministeerium on näidanud ootamatult suurt huvi minu harimise ja arendamise vastu. Muidugi mängib siin rolli ka huvi kaitsevaldkonna vastu, mis on magnetina tõmmanud ligi igasuguseid teisi huvitavaid karaktereid. Selles valdkonnas töötavad fantaasiarikkad ja heas mõttes verejanulised inimesed, kes ei piirdu probleemide lahkamisel pelgalt pinna kratsimisega, vaid minnakse asja tuumani ega kardeta muutusi. Siit ka kaks omadust, mis selle töö juures peavad kindlasti olema – hea suunataju ja energia. Ma tõesti naudin siin töötamist. Ükski mu 20 tööaastast pole sarnane, iga aasta on mind omamoodi üllatanud, proovile pannud ja arendanud. Kaitseministeerium oma ligi paarisaja töötajaga on köömes teiste NATO riikide kaitseministeeriumite kõrval. Miks? Meil teeb üks ametnik sama ulatusega tööd kui Pentagonis sadakond või isegi tuhat ametnikku.

Mulle meeldib, et me ei ehita siin üheskoos õhulosse, vaid viime reaalselt plaanid ellu ning igaühel on võimalik osaleda märkimisväärsete muutuste teostamisel, mis otseselt mõjutavad Eesti elu. Ma ei tea ühtki teist organisatsiooni Eestis, mis näitaks üles niivõrd suurt huvi oma töötajate erialase arengu vastu või millel oleks sellise globaalse haardega kompetentside arendamise võrgustik välisülikoolide näol. Näiteks mina õppisin Tartus Balti Kaitsekolledžis, seejärel Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledžis. Tolleaegsed USA kolonelidest kursusekaaslased patsutasid mulle õlale ja ütlesid, et mul on ikka väärt tööandja, sest konkursisõel sellesse kooli on ülitihe. Kõigele eelnevale lisaks on siin vapustav kollektiiv. Ma saan lubada, et siin kohtud intelligentsete ja värvikate inimestega ning leiad kindlasti uusi ägedaid sõpru.